Tõutunnistus/родословная

TÕUTUNNISTUS

Basenjid on viimastel aastatel muutunud populaarseks ja see on kaasa toonud ka negatiivse poole.

Igal aastal on mõned inimesed, kes küsivad minult kutsikat nö. sõbraks, väites, et paberid pole olulised jm selline jutt. Neist osasid olen ka siin grupis märganud.

Seepärast kirjutan veelkord tõutunnistuste (edasi TT) jms teemast ning visalt ringlevatest müütidest.

Koera TT on koera isikutõend (koera kõige tähtsam dokument). See on tunnistus selle kohta, et koer on kindlat tõugu ning tunnistusel olevate vanemate ja nende eellaste järglane.

Ilma TT-ta ei ole koer tõukoer vaid sellele tõule sarnane koer, väidetagu vanemate tõupuhtusest mida tahes – mitte midagi ei tunnista ju sel juhul, et kutsikas on ikka nende vanemate järglane, mis väidetakse olevat.

TT väljastab Eestis Eesti Kennelliit (EKL). Teistes riikides on omad analoogsed organisatsioonid. Kõik teised paberid ja dokumendid ei ole TT-d.  EKL peab tõugude registrit, jälgib, et aretuseks vajalikud nõuded oleksid täidetud ning kontrollib ka kasvatajate tegevust.

TT saamiseks on vaja täita üldnõudeid ning osadel tõugudel ka erinõudeid.

Basenjidel Eestis erinõudeid ei ole ning üldnõuded on nii lihtsad, et nende täitmine on tegelikult vormistamise küsimus (vanemate tõulisus, kasvataja eetika, aretuses ei oleks kasutatud liiga noori koeri ning emaste puhul ka liiga vanu koeri).

Eestis elavate basenjide kasvatajad teevad rohkemgi (tervisetestid, jälgivad iseloomu jne) kui üldnõuetes määratud on. See loob eelduse heade otsuste tegemiseks, et saada toredad, terved, tõule vastavad koerad.

Enamus Eesti kasvatajatest vahetab ka omavahel infot (sellist, mida vaid testide ja klantspiltidega ei saa) ning enamustel on ka suhted teiste basenjide kasvatajatega üle maailma.

Eetilise pesakonna loomine ei ole ainult kahe koera paaritus, vaid sellele eelneb ja järgneb suur töö.

Eetiline kasvataja hindab koeri ja paari kui tervikut- iseloomu, tervist, paari sugupuu sobivust jpm. Kasvataja nõustab omanikke jne.

Basenji on üpriski keeruline tõug ning kogemused ja info on vajalikud. Kõik eelneva ja rohkemgi veel saab kokku võtta eetilise kasvataja töö ja koera tõutunnistuse alla.

 

NÜÜD MÕNED MÜÜDID:

1.TT teeb kutsika hinna kalliks – VALE!

TT hind on 15 eur, kui kasvataja on EKL liige, mitteliikmele 40 eur. Kui mingid nõuded on täitmata, siis lisanduvad mõnesaja eurosed trahvid pesakonnale, mis kutsikate vahele jaotades ei suurenda TT-e hinda ülikõrgeks.

Rõhutan, et trahvid on siis, kui mõnda väga elementaarset nõuet on rikutud (nt kasutatud liiga noori koeri aretuses). Seega, ka vaid minimaalsete nõuete täitmisel on TT maksumus 15-40 EUR.

 

2. TT tuleb, aga kunagi hiljem.... Eestis sündinud kutsikale tuleb tunnistus mujalt – VALE!

Sel juhul seda reeglina ei tulegi. TT peaks kohe kutsikaga kaasa minema. Vaktsineerimise pass ei ole TT.

TT saamiseks peab olema kutsikas ka kiibitud. Eestis sündinud kutsikad, saavad ainult Eesti Kennelliidu väljastatud TT-d.

 

3.Soovime kutsikat sõbraks, paberid ei ole olulised – VALE!

Tegelik põhjus on raha kokkuhoid ning tahtmatult või tahtlikult ka kutsikaveskite toetamine.

TT-ga koerad ja nö paberiteta koerad on kõik ühesugused sõbrad. Koer peaks olema alati eelkõige sõbraks võetud ning siis tulevad võimalusel muud tegevused.

TT on  garantii, et omatakse soovitud tõugu koera. Lisaks TT on väärikas austusavaldus tõule, mille te olete oma sõbraks valinud.

 

4.Paberiteta koerad on tervemad- VALE!

Koerte aretuses peaks esmane kriteerium olema hea ja terve oma tõu esindaja ning siis kõik muu. Tõugudel on vahel omad spetsiifilised esinevad terviseprobleemid, mida kasvataja saab aretusvalikutega viia miinimumini.

Aga loodus on loodus ja võib vahel ka ebameeldivalt üllatada.

Juhuslike paarituste korral on ka kõik muu juhuslik...

 

5.Olen mitmelt kasvatajalt küsinud, aga ei saa kutsikat..-MIKS?

Kasvatajad üldjuhul valivad oma kutsikatele sobivaid peresid. Seda selleks, et kõik oleksid õnnelikud ning et koera heaolu oleks tagatud tema elu lõpuni.

Jällegi, basenji on keeruline tõug, kindlasti ei sobi ta igaühele, seega kui on olnud mitmeid äraütlemisi, äkki siiski on ka põhjus?

Vahel ikka juhtub, et on vaja koera omanikke ja kodu vahetada. See pole kunagi ühelegi osapoolele tore ning seda tahavad kõik vältida.

Ja neid müüte on veelgi.

Ostes nö paberiteta kutsika, annate oma suure panuse kutsikaveskite tegevusele ja selle suurendamisele. Nende eesmärk on minimaalsete kulutuste ja võimalustega koeri kasvatada, et saada võimalikult suur kasum nende müügist.

Need kutsikad lähevad tavaliselt liiga vara kodudesse (juba 5-6-7 nädalaselt), sest sellest vanusest alates peaks ju hakkama panustama oluliselt rohkem kutsikate järelt koristamisse ja söötmisesse. Seda kutsikavabrikud teha ei taha.

Kutsikatel on normaalseks arenguks vaja pesakonnakaaslastega ja emaga suhtlust, seega enne 8 nädalat nad uude koju ei minna ei tohiks.

Liiga noored TT-ta kutsikad lähevad sageli uude koju ilma vaktsiini, kiibi, parasiidi tõrjeteta jne jne. Vanematele ei ole tehtud terviseuuringuid.

Näiteks basenjidel esinev Fanconi sündroom on nt ravimatu haigus, mis võib tabada juba 3-4 aastaseid koeri.  Vanemate DNA testidega on selle haiguse teke võimalik viia nullini (ühe testi hind on ca 70 euro, tulemus eluaegne- seega rahaliselt ei midagi müstilist).

Eestis on 2 basenjidega tegelevat ühingut, kust võib alati infot küsida ja saada: VEB TÜ ja EBTÜ

 

                        Tiina Tootmaa

Vetrinaararst

Solebas kennel