BASENJI TERVIST

VEB TÜ soovitab teha neid testid ja uuringud:

  1. Fanconi
  2. PRA BJ1
  3. Kilpnäärmehormoonid
  4. Silmauuring

ESIMENE OSA:

BASENJI GENEETILISTE HAIGUSTE KOHTA AUTOSOOMSE RETSESIIVSE PÄRIMISEGA

 

Nagu me oma kasvatajatelt juba teame või praegu siin õpime, on basenjidel vähemalt kaks pärilikku haigust, mida on väga lihtne vältida. Nende haiguste jaoks on välja töötatud geneetilised testid, mis on taskukohased ja hõlpsasti kasutatavad.

1. FANCONI SÜNDROOM (Fanconi syndrome) – geneetiline neeruhaigus, mis viib elutähtsate ainete eritumiseni uriiniga, selle asemel, et neid kehasse ladestuda.

Kahjuks on see surmaga lõppev haigus, koera on päästmiseks ravi puudub

 

2.PRA BJ1 ehk silma progresseeruv võrkkesta atroofia (Basenji Progressive Retinal Atrophy) - geneetiline silmahaigus. Seda iseloomustab fotoretseptorite, varraste ja koonuste järkjärguline hävimine, mis põhjustab esmalt öise pimeduse ja tunnelisündroomi ning seejärel täieliku nägemise kaotuse.

Haigus hakkab avalduma umbes 5. eluaastast!

Nende geneetiliste haiguste pärandil on autosoomne retsessiivne pärilikkuse muster. See tähendab, et pärimisskeem on väga lihtne ja igaüks saab ise paaride valimisel valikuid arvutada.

Märgistame mõne suvalise tähega tervet (puhast) geeni, näiteks tähtega - N ja haiget geeni, näiteks tähtega - M

Teades, et koer saab kaks geeni (ühe geeni emalt ja ühe geeni isalt), näeme sellist pilti vaid kolmest võimalikust variandist.

NN - puhas geen (ei haigestu kunagi sellesse geneetilisse haigusesse)

NM - ühe haigusgeeni kandja (ei haigestu kunagi selle geneetilise haigusega)

MM - haige (koer on selle geneetilise haigusega)

Ka koolist bioloogia õppekava meenutades saame hõlpsalt vanemate paare luua ja mõista, et kutsikate sünd tervena on võimalik ainult nende kuue variandi korral:

1.Kui paaritame puhta koera puhtaga:

 

NN        х      NN

NN  NN  NN  NN

 

 

Pesakonnas saame kõik puhtad kutsikad (sellesse geneetilisse haigusesse ei haigestu kunagi).

2. Kui paaritame puhta koera kandjaga:

NN         х     NM

NN  NN  NM  NM

 

Pesakonnas saame puhtad kutsikad (sellesse geenetilisse haigusesse ei haigestu kunagi) ja kandjad (sellesse geenihaigusesse ei haigestu kunagi).

3. Kui paaritame puhta koera ja haige koera:

NN       х        MM

NM  NM  N NM

 

 

Pesakonnas saame kõik kutsikad kandjad (sellesse geneetilisse haigusesse ei haigestu kunagi).

4. ЕKui paaritame kandja koera ja kandja koera:

NM        х       NM

NN  N NM  MM

 

Pesakonnas saame kandjad (sellesse geneetilisse haigusesse ei haigestu kunagi), puhtad (sellesse geneetilisse haigusesse ei haigestu kunagi) ja haiged kutsikad.

5. Kui paaritame kandja koera ja haige koera:

NM         х       MM

NM   NM  MM  MM

 

 

Pesakonnas saame kandjad (sellesse geneetilisse haigusesse ei haigestu kunagi) ja haiged kutsikad.

6. Kui paaritame haige koera ja haige koera:

MM         х       MM

MM  MM  MM  MM

 

 

 

 

Pesakonnas saame kõik haiged kutsikad.

Nagu näha, on ainsad täiesti ohutud võimalikud paaritusvariandid 1 ja 2. Variant 3 on võimalik ainult siis, kui emane on puhas, aga kuna tiinus on organismile väga suur koormus ja kui emasel on geneetiline haigus, siis võib juhtuda, et haigus süveneb.

Ei kirjuta teadlikult mingit protsenti pesakonna kutsikate sünnist erinevatest vanematepaaride kombinatsioonidest. Pea meeles! Need protsendid töötavad, kuid ainult suurte arvude puhul (kui arv on üle 1000). Nii palju kutsikaid ühes pesakonnas ei saagi sündida, sest geenide jaotus saab olema lihtsalt kaootiline. Ja seetõttu, kui on teada, et haige kutsika sünniks on kasvõi üks võimalus, tuleks selline paaritamine aretusest välja jätta.

Need, kes on juba tutvunud tõu viimase 20 aasta statistikaga Eestis, mis on avaldatud VEB TÜ kodulehel SIIN, on märganud, et haigeid basenjisid Eestis ei ole(ei Fanconi ega PRA BJ1 järgi). See on väga hea näitaja, mis räägib Eesti kasvatajate vastutustundest. Loodan väga, et edasine aretus meil Eestis on sama kohusetundlik.

Nüüd sellest, kes, kus, kuidas ja millal peaks olema seotud basenji geneetiliste haiguste testidega.

KES?

Kohustuslik:

  1. Kenneli omanikud. Igale koerale, keda kasvataja kavatseb aretada, tuleks teha need kaks geneetilist testi.
  2. Paaritavate isaste omanikud. Omanik on kohustatud uurima ka isast koera.
  3. Omanikud, kellel on emased koerad ja kes ei ole kasvatajad ega oma kennelit, kuid kes plaanivad aretada.

Vabatahtlik:

  1. Inimesed, kes on märganud oma koeral neeruprobleeme või need, kes on märganud oma koeral nägemishäireid.
  2. Iga basenji omanik, kes on huvitatud tõu statistikast terviseuuringute osas.

 

 

Tähelepanu! Igal aretuskoeral peaks olema oma geenitest. Vabandused - "vanemad on puhtad" või "kõik on  terved" - ei tohiks lähtuda, seda saab kinnitada ainult uuring.

KUS?

Hetkel on olemas piisav hulk laboreid, kuhu saab ise või koostöös arstiga (verd) saata bioloogilist materjali (sülge). Mõned kohad, kus antud uuringu tegemine on hea ja mugav:

1. OFA (Ameerika)

Minu nimekirjas on vaieldamatu liider OFA labor. OFA suurim pluss on see, et sellel on avatud andmebaas, kuhu igaüks saab minna ja vaadata teda huvitava koera tulemust.

 

OFA veebisait SIIN

 

 

 

 

 

Koera nimi
Tulemus
Sertifikaat OFA
2. Zoogen (Sankt-Peterburg)

Zoogeni eeliseks on testide madalam hind. Miinus - avatud andmebaasi pole.

 

Zoogeni veebisait SIIN

 

 

 

 

 

Sertifikaat ZOOGEN
3. Laboklin (teise nimega Labogen).

Saksa labor, samuti selle esindus Soomes. Plussidest - Soome labor on meie EKL-i partner ja kõik liikmed, täitnud ankeedi, mille leiab EKL-i kodulehelt, saavad 20% allahindlust mis tahes testilt

 

Labori veebisait Saksamaal SIIN

Soome labori veebisait SIIN

 

 

 

 

 

KUIDAS?

Testimisprotseduur on mugav, lihtne ja praktiliselt kõigis laborites ühesugune.

 

Esimene variant.

Me lähme loomaarsti juurde. Arst tellib testikomplekt laborist, võttab verd koerast ja ja saadab biomaterjal enda valitud laborisse. Maksame, ootame, tulemuse saame.

 

Teine võimalus (lihtsam ja odavam)

Iga labori kodulehel tellime testikomplekti koduaadressile, tasume arve ja saame ümbriku testikomplektiga. Kogume bioloogilist materjali (sülg) ja saadame laboris tagasi. Tulemuse kohta saame tõendi e-posti teel.

 

Kuidas ise biomaterjali (sülge) koguda:

a) avage ümbrik ja täitke ankeet, kuhu märgime kõik nõutud andmed

b) ära sööda koera 2 tundi enne süljeproovi võtmist

c) leiame komplektist pulgad, millega kogume põskedelt sülge. Kasutame kõiki pulgakesi ega kahetse sülge.

d) pane pulgad ohutusse ja puhtasse kohta kuivama (umbes tund)

e) paneme täidetud ankeedi ja pulgad biomaterjaliga tagasi ümbrikusse, pakendame ja saadame postiga labori aadressile

 MILLAL?

1. Geneetilisi teste võib teha igas vanuses pärast seda, kui kutsikas on teie koju kolinud ja ema imetamise lõpetanud.

  1. Kohustuslik ENNE paarituse planeerimist.

 

Tähelepanu! Geenitesti tulemus koera vanusega ei muutu. Geneetilised testid tehakse üks kord elus..

Kõik ülalkirjeldatud ei tähenda sugugi seda, et basenjil poleks teisi sama või muud tüüpi pärilikkusega geneetilisi haigusi. Nagu kõikidel teistelgi tõugudel. Neid on palju, nad on erinevad, aga paraku pole nende kõigi jaoks geneetilisi teste. Seetõttu püüavad kasvatajad uurida oma aretusprogrammis kasutatavate koerte liine, et ennetada oma aretuses geneetilisi haigusi.

 

On teada, et pärilikke haigusi basenjidel on leitud ka teisi, näiteks:

 

  • Peensoole immunoproliferatiivne haigus (IPSID ehk immunoproliferatiivne enteropaatia) on püsiv allergiline reaktsioon soolestikku läbivale toidule, mis põhjustab selle tühjenemise enne, kui olulised toitained jõuavad vereringesse. Haiguse sümptomiteks on pidev lahtine väljaheide ja kurnatus. Varem esines seda haigust basenjidel üsna sageli, kuid nüüd on selle haiguse juhtumid õnneks äärmiselt haruldased.

 

  • Epilepsia on ravimatu krooniline neuroloogiline haigus, mis väljendub organismi eelsoodumuses ootamatult teadvustamata krambihoogude tekkes. Igaüks leiab selle ohtliku haiguse kohta hulgaliselt teavet – ma ei hakka seda siia ümber kirjutama. Lühidalt võib öelda, et haiguse väljaravimine pole võimalik, võimalik on ainult koera pikemaajaline remissioonil hoidmine. Selleks kasutatakse retsepti alusel väljastatavaid antikonvulsante, mille kasutamine jätkub regulaarselt kogu elu. Epilepsiahaige koer peab olema kogu aeg järelevalve all. Omanik peab olema valmis selleks, et pidurdavate krambivastaste ainete pidevast kasutamisest võib koer psüühiliselt muutuda, samuti võib aja jooksul halveneda siseorganite töövõime. Geneetilist testi pole olemas!

 

  • Püruvaatkinaasi defitsiit (või hemolüütiline aneemia), mille puhul punaste vereliblede eluiga on lühenenud ja põhjustab seeläbi aneemiat ja koera surma enne 3-aastaseks saamist. Kuid kuna on välja töötatud selle geneetilise haiguse testimine ning kasvatajad eemaldasid seda geeni kandvad koerad aretusest, on meie tõug sellest haigusest vaba ja me ei ole koeri selle suhtes enam testinud.

 

  • Pärilikud silmahaigused. PRA – progresseeruv võrkkesta atroofia on mitmesugused võrkkesta atroofiad, millel on erinev mõju koera nägemisele. Seni on basenji jaoks välja töötatud test ühe liigi jaoks - PRA BJ1. Kuid see ei tähenda, et koeral ei võiks olla muud tüüpi võrkkesta atroofiat, on olemas ka palju teisi pärilikke silmahaigusi. Näiteks nagu (RD) võrkkesta düsplaasia, (PLL) primaarne läätse luksatsioon, sarvkesta düstroofia, koloboom, katarakt.

 

  • Atoopiline dermatiit (atoopia) on geneetiliselt määratud allergiline reaktsioon, mis on seotud reaktsiooniga keskkonnaallergeenidele (aeroallergeenidele). Atoopia on teiste allergiatüüpide seas kõige levinum allergiline reaktsioon. See allergia on pärilik, st. kui emasel ja isasel on atoopiline dermatiit, siis nendest sündinud kutsikad on suure tõenäosusega ka selle allergiaga. Samuti võivad allergiad olla päritud põlvkondade kaupa. Geneetilist testi pole olemas!

 

  • Suulaelõhe on koertel ja kassidel üsna sage kaasasündinud anomaalia suuõõne arengus. See on pehme suulae kahe sümmeetrilise poole ja (või) ülemise lõualuu luuprotsesside (suulaelõhe) osaline või täielik mitteliitumine. Sageli kaasneb suulaelõhega ülahuule ja nina pehmete kudede (huulelõhe) mitteliitumine, kuna mõlemad patoloogilised seisundid tekivad samaaegselt varases arengujärgus, kui tekivad lõpuseaparaadi tuberkulid. Enamikul juhtudel on kutsikate suulaelõhe geneetiliselt pärilik patoloogia. Pärimise tüübid võivad olla erinevad, kuid enamasti registreeritakse pärimisena autosoom-retsessiivsel viisil. See tähendab, et selle patoloogilise seisundi ilmnemisel peavad mõlemad vanemad olema retsessiivse (varjatud) defektse geeni kandjad. Geneetilist testi pole olemas!

TEINE OSA:

KOERTE TINGIMUSLIKULT PÄRILIKUD HAIGUSED (ja see ei kehti mitte ainult basenjide, vaid ka kõigi teiste koeratõugude kohta)

3. KILPNÄÄRMEHORMOONID

 

See on nii pikk ja huvitav vestlus "suure jäljendaja" (nagu kilpnääret nimetatakse) saladustest, proovin seda lahti kirjutada.

Alustan kaugemalt:

Veel 80ndate lõpus Ameerika Ühendriikides tuletasid koerte käitumise uurijad välja mustri, et paljud soovimatud kõrvalekalded koera käitumises (agressiivsus, häbelikkus, stress, depressioon) ilmnevad koertel puberteedieas, st on otseselt seotud muutustega koera hormonaalses seisundis. Kõige mõistlikum, mis siis meelde tuli, oli see, et muutused hormonaalses seisundis on seotud suguhormoonidega ja seetõttu esimest (väga lühikest) korda sellised koerad lihtsalt kastreeriti ja steriliseeriti. Kuid väga kiiresti sai selgeks, et munasarjade ja munandite puudumine ei paranda nende koerte käitumispilti. Ja siis tekkiski mõistlik küsimus – äkki on asi selliste koerte tervises?

Uuringud on näidanud šokeerivaid arve: 63% nende koerte käitumishäiretest on seotud kilpnäärme talitlushäiretega!

1994 aastal (jah, juba peaaegu 30 aastat on kilpnäärme kohta kõik teada!) AKC koerte terviseuuringute komitee sai ülesandeks alustada koerte kilpnäärme ulatuslikku uuringut. Ja alates 1996. aastast on nende uuringutega liitunud OFA, kellega me juba artikli esimeses osas kohtusime.

Huvitav fakt: OFA labori asutaja ja omanik on basenji tõu üks olulisemaid inimesi - Jon Curby (Kibushi basenji kennel). D. Curby on basenji maailma legend. Just see mees korraldas ekspeditsioone Aafrikasse, kus ta uuris basenji tõugu selle looduslikus elupaigas. Just see mees eksportis Aafrikast metsikuid basenjisid ja propageeris oma riigis vastutustundlikku basenjide kasvatamist. Just tema on maailma mõjukaima tõuklubi BCOA (Basenji Club of America) alaline liige ja väga lugupeetud basenji kohtunik üle kogu maailma. Just tema labor töötas välja kõik basenji olemasolevad geneetilised testid.

Niisiis, mis on kilpnääre?

 

Keha on väga keeruline struktuur ja seda tuleb kuidagi kontrollida. Kõige elementaarsemad juhtimissüsteemid on närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Närvisüsteemiga on kõik selge – tal on oma närvide võrgustik, mis läbib kogu keha ja kogu kontroll käib selle kaudu. Kuid sisesekretsioonivõrgul pole sellist oma võrgustikku ja seetõttu kasutavad endokriinsüsteemi näärmed vereringesüsteemi, et juhtida kehas ainevahetusprotsesse, vabastades verre spetsiaalseid kemikaale, mida nimetatakse hormoonideks. Endokriinsüsteemi kuulub mitukümmend näärmet, mis kõik suhtlevad üksteisega ja sõltuvad üksteise tööst. Endokriinsüsteemi kõige olulisem juhtimispunkt on hüpofüüs.

Kuid meid huvitab endokriinsüsteemi kilpnääre.

Kilpnääre on väga väike, paikneb kõril ja on liblika kujuga, mille tiivad meenutavad kilpe (sellest ka nimi). Selle mõju kehale on tohutu, see määrab:

oksüdatiivsed protsessid kogu kehas;

keha temperatuurirežiimi säilitamine;

haigete ja kahjustatud kudede taastamine;

rakkude kasvu normaliseerimine;

südamerütmi reguleerimine;

ainevahetuse reguleerimine;

energiaressursi täiendamine;

mõjutab ajutegevust;

kaitseb keha viiruste ja mikroobide eest;

kaitseb keha stressi eest;

rahustab ja stabiliseerib närvisüsteemi;

mõjutab loote emakasisest arengut (närvisüsteemi ja siseorganite teket)

 

Nende funktsioonide täitmiseks sekreteerib endokriinnääre hormoone: türoksiini, türeotropiini, türeoglobuliinide autoantikehi ja mõningaid teisi hormoone. Kilpnääre on looduse poolt nii täiuslikult välja töötatud, et hormoonid võivad ebaõnnestumise korral üksteist asendada ja seetõttu me kõiki hormoone arvesse ei võta.

 

Meid huvitavad ainult need kolm kõige olulisemat hormooni!

T4 - türoksiin

TSH - türeotropiin

Tg antikehad (või TgAA) – türeoglobuliini autoantikehad

Selliseid tähti-numbreid olete ilmselt ka teie, head lugejad, pesakonnakuulutustes näinud.

Nii et need on kolme vajaliku hormooni kontrollimise tulemused.

Nendest sõltub, kas koeral on hüpotüreoidism (hormoonide puudusest põhjustatud haigus) või hüpertüreoidism (hormoonide liigsest tarbimisest tingitud haigus) või kas ta on terve.

Kuigi kilpnäärmehormoonide häireid on võimalik omandada (halb hooldus, pidev stress, hormonaalsed ravimid, kiiritus ..), on enamikul juhtudel need häired pärilikud.

 

Ameerikas peetakse kilpnäärme alatalitlust pärilikuks haiguseks. BCOA ei soovita neid koeri aretamiseks.

Soomes on Basenji klubi keelanud basenjide aretamise ilma kilpnäärmehormoonide testimiseta, samuti ebanormaalse kilpnäärmehormooni tasemega koerte kasvatamise

 

 

KELLEL PEAKS kilpnäärehormoone TESTIMA?

  1. Koerad, keda kasutatakse aretustöös.

 

 

  1. Koerad, kelle omanik märkas järgmisi hoiatusmärke:
  • Äkilised, ilma nähtava põhjuseta kõrvalekalded koera käitumises: agressiivsus, hirm, hüsteeria, depressioon
  • Naha ja karvkatte probleemid
  • Immuunsuse nõrgenemine – korduvad põletikud, infektsioonid, allergiad, bakteri- ja seendermatiit.
  • Seedehäired: oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus
  • Kurnatus või seletamatu kaalutõus
  • Inna puudumine koeral, viljatus, pidevad valerasedused (eriti piima eraldumisega), ebaküpsete kutsikate sünd pesakonnas, surnult sündinud kutsikad
  • Kutsika luude arengu muutus
  • Koerte arengupeetus
  • Probleemid südamega
  • Haavandid silmades

 

 

 

Ebanormaalse kilpnäärme tasemega koera isastel on halb sperma kvaliteet. See võib mõjutada embriooni teket ja olla ka pärilik.

Emased koerad. Rasedus käivitab kilpnäärme intensiivsema töö. Varsti pärast viljastumist peaks selle aktiivsus suurenema 25-50%. Loote teke on tingitud ema steroidhormoonidest. Kui emal pole neid hormoone loote normaalseks kujunemiseks piisavalt, siis need ei täiene ega saa ravita kunagi.

KUS JA KUIDAS?

Eestist saadame vere Saksa laborisse Laboklin (pidage meeles, et EKLi liikmetel on see nii, EKL ankeedi täitmisel kehtib 20% allahindlus) või Labogeni Soome filiaali.

Selleks tuleb minna veterinaarkliinikusse ja oma soovist hormoonide jaoks verd loovutada arstile teada anda.

  • Koer peab olema näljane.
  • Koeral ei tohi olla jooksuaeg.
  • Koer ei tohi olla tiine ega imetav.
  • Koerale ei tohi teha hetkel hormonaalset ravi.
  • Koer peab olema täiskasvanud, täielikult väljakujunenud.

Kuna kõik need tegurid võivad hormoonide taset mõjutada

 

 

Peate täpselt ütlema, milliste hormoonide jaoks analüüsi vajate - need on T4, TSH ja Tg antikehad (või TgAA). Arst täidab spetsiaalse ankeedi, võtab koeralt vere ja saadab selle kõik Saksamaale (või Soome)

 

 

 

Mõne päeva pärast saate laborist oma meilile sellise vastuse, kus on teie koera tulemused ja piirmäärade normid (Tg antikehade ehk TgAA norm on negatiivne).

 

 

 

Tulemus Laboklin

 

Kui koera hormoonide tulemused on normist väljas, siis koera aretusse lubada ei saa ja ta vajab ravi, mille määrab arst.
Kilpnäärme hormoonide tase võib koera elu jooksul muutuda. Seetõttu tehakse seda kõikidele aretuskoertele, umbes kord kahe aasta jooksul või enne planeeritud paaritamist.
Eestis on kilpnäärme häiretega koeri. Kuid kuna avatud baasi pole, lasub kogu vastutus nende kõrvalekallete leviku eest erinevatel liinidel ainult selliste koerte kasvatajatel ja omanikel, kui nad neid aretuses kasutavad.

 

 

 

4.Silmahaigused

Geneetilised silmahaigused esinevad igat tõugu koertel. Tõukoerte oftalmoloogilise sertifitseerimise põhieesmärk on tuvastada pärilikud silmahaigused ja piirata haigete loomade aretust. Uuring hõlmab silmade täiesti täielikku uurimist, mis võimaldab tuvastada kõik haigused, ka need, mis ei ole pärilikud.

 

Juba 1974. aastal lõi rühm USA vastutustundlikke kasvatajaid CERF Foundationi (peamistest pärilikest silmahaigustest vabade tõukoerte registri) ja võttis riigis kasutusele oftalmoloogilise sertifikaadi. Järk-järgult, pelgalt soovist vastutustundliku aretuse järele aretajate rühma poolt, sai oftalmoloogiline sertifikaat seaduseks ja levis mitte ainult kogu Ameerika Ühendriikides, vaid enamikus maailmas. Paljudes Euroopa riikides on kõikidel tõukoertel kohustuslik sertifikaat.

Meie lähinaabritel, näiteks Soomes ja Lätis, on kõigi tõukoerte oftalmoloogiline läbivaatus seadusega kohustuslik!

Diagnostiliste tulemuste põhjal väljastatakse ühtne Euroopa oftalmoloogiasertifikaat (ECVO), mis on ametlik dokument kogu Euroopa Liidus ning mida tunnustatakse Suurbritannias ja USA-s. Sertifikaate võivad väljastada kõik Euroopa Veterinaar Oftalmoloogia Kolledži diplomaadid või selle kolledži tunnustatud veterinaar-silmaarstid.

 

 

See näeb välja selline:

Eestis puudub spetsialist, kellel on õigus väljastada rahvusvahelist oftalmoloogilist sertifikaati ECVO. Meie riigis teeb sertifitseeritud oftalmoloogilist läbivaatust Eesti Kennelliidu (EKL) poolt tunnustatud arst.

 

Aastaid on selleks Eesti ainsaks arstiks olnud dr Ülle Kell, kes on ravinud Tiina Toometi Loomakliinikus (Tallinn). Niisamuti umbes kord kuus Ü. Kell sõidab peaaegu igasse Eesti suuremasse linna, et teha koertele sertifitseeritud silmakontroll ja väljastada ametlik dokument. Tartus töötab ta näiteks Janne Orro Loomakliiniku kliinikus, Viljandi Männimäe Loomakliinikus jne.

 

Selline näeb välja meie Eesti oftalmoloogiline tunnistus. Ja vaatame, mida me sellel näeme.

  1. Sertifikaadi ülaosas - andmed koera ja tema omaniku kohta.
  2. Keskosa on skemaatiline joonis silmast erinevates projektsioonides kolmes osas.

 

Silmapõhi

Silma lääts

Silmalaugud, sarvkest, iiris, muud leitud

 

See on tõend koera kohta, kellel pole avastatud silmahaigusi, sest kõiki neid silma jooniseid ei puudutata. Kui koeral siiski leitakse haigusi, joonistab arst nendele skemaatilistele joonistele nende asukoha.

 

3. Edasi tuleb rida – järgmisi haigusi ei leitud. Ja siin registreeritakse koera pärilikud haigused, mida ei tuvastatud.

4. Järgmine rida on leitud haigused ja silmahaigused salvestatakse siia, kui need tuvastatakse sõnadega (ja on joonistatud ülaloleval silmadiagrammil)

5. Siis rida - oletatavasti pärilik (ja seal on linnuke "jah", "ei", "ei ole teada"), kui haigus avastatakse.

6. Rida, kuhu on märgitud nende oftalmoloogiliste seadmete loetelu, mille abil uuring tehti.

7. Ja siis kõik arsti andmed.

 

Millised on peamised silmahaigused, mida saab avastada? Samuti peate neid veidi mõistma, et mõista, kuidas see võib koera ja tema järeltulijaid ohustada:

 

Progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA) on geneetiline patoloogia, mis tekib koertel olenevalt tõust teatud vanuses. Haigus areneb korraga kahes silmas ja võib põhjustada pimedaks jäämist.

 

Võrkkesta düsplaasia (RD) on heterogeensete pärilike haiguste kogum, mis põhjustab progresseeruvat ja tõsist nägemiskaotust, kuna need muudavad võrkkesta anatoomiat ja/või funktsiooni,

 

Püsiv hüperplastiline läätsekest (PHTVL) - emakasisese arengu ja primaarse klaaskeha regressiooni normaalse tsükli rikkumine,

 

Primaarne läätse luksatsioon (PLL) on koerte valulik ja potentsiaalselt pimestav pärilik haigus. Läätse esmase dislokatsiooni all mõistetakse läätse spontaanset nihkumist normaalsest asendist silma klaaskehas, mis on tingitud läätse sidemete hävimisest ilma eelnevate silmahaigusteta.

 

Püsiv pupillmembraan (PPM) on iirise mesodermaalse koe kaasasündinud väärareng ja seda esineb 30–95% juhtudest tervetel vastsündinutel. See on läätsekoti esiosa jäänused, mis toidavad läätse loote arengu ajal,

 

Klaaskeha degeneratsioon (klaaskeha degeneratsioon) - selle loomuliku struktuuri rikkumine üksikute kiudude muutuste tõttu koos nende läbipaistvuse kaotamisega;

 

Katarakt - läätse hägustumine

 

Glaukoom - krooniline silmahaigus, mis väljendub nägemisnärvi kahjustuses kõrge silmarõhu tõttu,

 

Koloboom - silma kaasasündinud anomaalia, mille korral on häiritud ühe selle struktuuri, näiteks silmalau, vikerkesta, võrkkesta või nägemisnärvi terviklikkus;

 

Entroopion / ektroopion - seisund, mille korral silmalaud on pööratud sissepoole või väljapoole,

 

Distihiaas / trihhiaas - arenguanomaalia, mille korral tavaliselt kasvavate ripsmete taha ilmub täiendav rida,

 

Emakaväline ripsmed - ripsmed, mis kasvavad meibomia näärmest ja ulatuvad läbi silmalau paksuse kuni silmalau sisepinnani,

 

Mikroftalmos - silma kaasasündinud väärareng, mille korral üks või mõlemad silmamunad on vähenenud,

 

Kuiv keratokonjunktiviit on silmade kuivusest põhjustatud silmahaigus,

 

Punkt-atresia - koduloomade pärilik haigus, mis seisneb nasolakrimaalse kanali avanemise puudumises,

 

ning muud pärilikud ja omandatud haigused

Tahaksin kirjutada lähemalt PPM-ist (Persistent pupillarymembraan) - pupilli jääkmembraanist. Mis see on? Membraan on kile, mis katab embrüo silma ja on vajalik loote silma läätse verevarustuse allikana. Kõik kutsikad sünnivad selle membraaniga ja isegi siis, kui kutsikad silmad avavad, on see ikkagi nähtav. Kui olla tähelepanelik, on kutsikate silmadel näha selline sinakas kile. See membraan peaks vanusega silmades täielikult atroofima. Kuid mõnikord juhtub, et see ei atrofeeru täielikult ja jätab õhukesed niidid - üks või mitu, ühte või mõlemasse silma. Niidid võivad kleepuda sarvkesta või läätse külge, kuid kõige sagedamini basenji puhul iirise erinevate osade külge.

Kui niidid kleepuvad iirise külge, siis see ei tekita koera nägemisele üldse probleeme.

Läätse külge kleepimine võib põhjustada väikese katarakti.

Silmaarst kirjutab alati oma järeldusesse PPM-i niidi asukoha ja märgib selle asukoha ka tõendile.

Otsest PPM-i pärand ei ole, kaks ilma PPM-ita koera võivad toota PPM-iga kutsikaid ja vastupidi. Kuid siiski, vältimaks PPM raskete vormide massilist levikut (paljude niitide põimumine läbi läätse), ei paarita basenji kasvatajad kahte koera PPM-iga, st paaritused valitakse nii, et kui ühel koeral paaris on PPM, siis paari teine koer ilma PPM-ita.

 

PPM-i pole vaja karta, pooltel basenjidel on need niidid ja need käivad peamiselt läbi iirise ilma ebamugavusi tekitamata. Ja te ei tohiks liiga vara silmaarsti poole pöörduda, basenji puhul lahenevad need lõimed mõnikord täielikult alles 1,5 aasta. Kui koeral diagnoositakse PPM-i puudumine, ei saa PPM uuesti ilmuda. Ja kui PPM leitakse, kuid niit on õhuke, võib see aja jooksul siiski lahustuda (see tähendab, et teeme uuringu uuesti, mitte varem kui aasta pärast).

KUS?

Oftalmoloogilise läbivaatuse tegemiseks tuleb eelnevalt kliinikusse helistada ja aeg kokku leppida. Kaasa tuleb võtta oma koera sugupuu.

 

KELLELE?

Kõik aretuskoerad, iga 2 aasta järel.

 

MILLAL?

12 kuu vanuseks saanud koerale väljastatakse oftalmoloogiline tõend. Kontrolli tulemused kantakse EKL registrisse

 

                                                                                                                                                                                                                                                   VEB TÜ

autor: Viktoria Kolotsei

konsultant: Tiina Tootmaa

korrektor: Meeli Eismann

Kopeerimine on lubatud ainult allikale viidates